IKT tunnikava

IKT TUNNIKAVA

 

Õppeaine: Loodusõpetus

Tunni teema: Seente maailm

Klass: IV

Üliõpilase nimi: Ljubov Oja

Õppevahendid: Arvuti, Internet, Smart tahvel, projektor, töölehed

Tunni eesmärgid: korrata mürgi- ja söögiseeni, nende nimetusi, õppida seente ehituse kohta.

IKT alane: õppida kasutama videosid ka õpetlikul eesmärgil, osata teha tööd Smart tahvliga ja rühmana tahvli ees.

Õpiväljundid: laps teab, milliseid seeni tohib süüa, milliseid mitte, oskab seeni nimetada, teab milline on seene ehitus

Tunni käik:

Tunni osad, struktuuri elemendid	Tegevuste kestus (minutites)	Õpetaja poolt kavandatud ja organiseeritud õppeteguvste kirjeldus (meetodid, juhendid, küsimused, õpilaste ja õpetaja tegevus jne)	Põhjendused, mida mingi tegevusega saavutada tahetakse. Ehk MIKS?
I Ettevalmistus põhiosaks * tunni organiseerimine (tunniväliselt)         * tähelepanu haaramine, eesmärgi teatamine                 * häälestamine	5 min                     7 min	Õpetaja leiab Internetist mõne video, mis näitab õpilastele, millega hakatakse tunnis tegelema. Video juhatavad sisse seene teema ning tutvustavad juba mõndasid seeni. (http://www.youtube.com/watch?v=2rA0fDy_62k     Õpilased kogunevad klassi, õpetaja tervitab neid, õpilased istuvad. Õpetaja tutvustab tunniteemat: räägitakse seentest, seejärel palub õpilastel rääkida mida nad teavad seentest ning järsku oskavad mõnda nimetada/ rääkida mingit lugu seenelkäigust. Õpetaja seletab, mida tunnis tegema hakatakse: vaadatakse videot, korratakse milliseid seeni tohib/ei tohi süüa, õpitakse seene ehituse kohta.   Õpilased vaatavad videot. Peale vaatamist, tehakse lühike kokkuvõte, minnakse edasi tunniteemaga	Videote näitamine on hea näitlikustamine ning õpilased on nõnda palju huvitatumad ülesandest (haridustehnoloogiline aspekt)   Õpilased teavad, mida oodata, milleks valmis olla. Oskavad enda jaoks püstitada isklikud ootused, eesmärgid.
II Põhiosa   Ülesanded Smart tahvlil Erinevate seente äratundmine, kordamine       Seente ehitus	10 min               7 min	Õpetaja on koostanud dokumendi, mille abil saavad õpilased korrata seente nimetusi ning jagada nad kategooriatesse söödav/ mittesöödav. Harjutust tehakse terve klassiga smart tahvli ees- õpilased saavad algul vedada õiged nimetused seene pildi alla, hiljem arutleda ning vedada õiged pildid kastidesse SÖÖDAV/ MÜRGINE    Õpetaja näitab smart tahvlil faili, millel on seene pilt ning seene osad- kübar, risoomid, jalg jne. Igal osal on ka seletus, mis on selle tähtsus. Õpetaja räägib juurde kuidas on õige seeni korjata ja miks, kuidas seened paljunevad. Õpetaja avab uue faili, kus on sarnane pilt seenest, õpilaste ülesandeks (kes soovib võib vabalt kirjutama tulla) on kirjutada õigele reale õige seene osa.	Hea harjutus üksteisega töötamise õppimiseks, interaktiivsete vahenditega töötamise harjutamiseks, mõistmiseks, et tehnika on kasulik ka õppimisel     (sarnane eelmisega)
III Lõpetav osa   * harjutamine, kinnistamine ja/või, rakendamine                 *tagasiside           * tunni kokkuvõte/eesmärgi saavutatuse kontroll	10 min                   1 min           5 min	Õpilased istuvad pinkides, laual on iga õpilase jaoks tööleht seene pildiga ning mõne ülesandega. Tahvlile jääb esimene fail seene ehituse kohta, kust õpilased võivad leida abi töölehe täitmisel. Töölehel on ülesanne, kus tuleb määrata seene osad, ühendada neid õige seletusega (mis tähtsus mingil osal on). Lisaülesandeks kiirematele on kirjutada õige seene pildi alla õige nimetus (tühjad lüngad), värvida pildid.   Õpetaja räägib, mida märkas ülesannete lahendamise ajal: märkas, kas õpilastele tundusid ülesanded huvitavad (kas tuleks kunagi korrata), kiidab panuse eest, mida keegi tahvli ees või töölehel tegi.   Õpetaja küsib õpilastelt, mida huvitavat, seekord teada saadi, võimalusel lisab, kuidas neid teadmisi järgnevates tundides saab kasutada (kasutama hakatakse), palub õpilastel ära tuua töölehed (kontrollib üle, kas kõigil on õigesti lahendatud), võimalusel/ soovi korral paneb töölehed üles stendile.	Kinnistamine, oskus leida infot vajadusel vajalikest kohtadest           Õpilasi motiveerib kiitus tulevaste ülesannete täitmisel, õpilased mõistavad/tunnevad, et arvamuse avaldamisel tunnitöö kohta, võib õpetaja seda arvesse võttes teha järgmine kord miskit teisit

 

Tunnianalüüs

Seekord oli meil väljakutseid pakkuv praktikapäev. Postituse pealkirjastasin just seetõttu tunnianalüüsina (mitta nagu tavaliselt eneseanalüüsina).
Meie klass sai endale peale uue veerandi algust uue klassijuhataja. Uus õpetaja oli küll natuke kursis meie praktika tegevustega, kuid mitte suurel määral. Nagu alati otsustasime õpetajaga koolis kokku saada, et arutada praktikatunni tegevust. Leppisime kokku aines ning teemas, meie ülesandeks jäi koostada ülesanded ning õpetaja lubas, et kirjutab, kui peaksid olema mingid muutused plaanis.
Teisipäeval kõndisime rahulikult kooli, seal leidsime ka arvutiklassi, kus pidi toimuma meie tund. Astudes klassi, ootas meid üllatus- seal olev õpetaja ütles, et meie klassile pole järgnevaks tunniks klassi broneeritud. Kiirustasime koduklassi. Õpetaja, kes meid seal juba ootas, küsis, et kas olime kirja kätte saanud, seda me polnud ning suurema seletamiseta hakkasime kiirelt mõtlema ning kavandama, kuidas teha tund kiirelt ümber nii, et saaksime seda pidada ka klassiruumis. Mõtlesin välja kujutada pilti tahvlile, sest seal saaksid õpilased teha ikka sarnaseid ülesandeid. Otsisime välja projektori, ootasime ära õpilase, kes sai meid sellega natuke aidata (väga abivalmis ning tubli poiss, tegelikult aitasid neid juhtmeid sättida mitu poissi). Iseseisva ülesande asemel, mida õpilased pidid tegema arvutis, mõtlesime välja sellise ülesande- õpilasel on valge paber, kuhu ta joonistab meelepärase liiklusvahendi ning selle alla kirjutab laused või jutukese ette antud tegusõnadega. Võis valida ka mõned teised tegusõnad, üks poiss küsis, kas ta tohiks kirjutada hoopis luuletuse- muidugi lubasime ning luuletus tuli väga hea (kasutas samuti erinevaid tegusõnu). Samal ajal kui enamus klassist joonistas, said mõned lapsed (rühmades) käia tahvli ees sõnarägastiku ülesannet tegemas. Kahjuks meie projeketor ei töötanud alati sujuvalt ning pilt kadus mõned korrad ära, seepärast ei saanud mitu rühma tahvli ees sõnu otsimas käia- selle asemel lubasime neile, et jätame ristsõnad tahvlile ka vahetunniks ning peale söömist võivad nad neid lahendada. Üks suurimaid kiitusi tehtud tööle ongi vist lapsed, kes ka vahetunnis tahavad ülesandeid lahendada.
Tunni lõpetasime sellega, et lapsed said klassi ees või omalt kohalt ette lugeda enda koostatud jutukesi ning välja tuua mõned tegusõnad. Palusime kõigil tööle nime peale panna ning tuua õpetaja lauale, kiitsime neid ilusate piltide ja vahvate lugude eest ning hiljem tänasime eraldi ka poissi, kes meid tehnikaga aitas. Paistis, et õpilastele meeldisid ülesanded ning selline Smart tahvli asemel tavalise rohelise tahvli kasutamine ei heidutanud lõppkokkuvõttes kedagi.

Tunnikava 19.11

Aine: eesti keel
Teema: tegusõnad
IKT vahendid: Smart tahvel, dataprojektor, arvutid (arvutiklassis), mälupulk

Eesmärk: võtta kokku teema liiklusvahendite kohta, korrata tegusõnu ning nende pööramist

Tegevus: Tunni alguses sissejuhatav ülesanne liiklusvahendite nö kordamiseks, sest viimased nädalad on õpilased lugenud õpikust erinevaid tekste, mis olid seotud isadepäevaga, liikusvahenditega. Ülesannet teeb terve klass koos tahvli ees- käivad kordamööda sõnu joonega ühendamas.
Tegusõnade kordamiseks oleme koostanud sõnaotsimispusled e sõnaderägastiku, milles peidus tegusõnad. Ülesannete diferentseerimise eesmärgil koostasime kaks erinevat sõnaderägastikku (üks raskem, teine lihtsam). Õpilased tulevad rühmade kaupa tahvli ette (õpetaja on nad eelnevalt rühmadesse jaganud) ning peavad leidma nende tööülesandele vastavad tegusõnad (nt rühm peab leidma mina pöördes olevad tegusõnad). Samal ajal teevad ülejäänud õpilased iseseisvalt tööd arvutites, kus nad peavad täitma töölehte, meie abistame neid vajadusel. Kui iseseisva tööga saadakse kiiremini hakkama, siis on õpilastele saadavad ka needsamad sõnarägastikud, kuid siis peavad nad neid lahendama enda arvutis iseseisvalt.
Tunni kokkuvõtvas osas püüame "vaba mikrofoni" vormis paluda õpilastel koostada lauseid, kus kasutaksid mingit tegusõna ning liiklusvahendit, näiteks: Ta armastab jalgrattaga sõita.

Eneseanalüüs

5. novembri praktika oli väga huvitav, kuid temas oli ka paar sellist hetke, millega tasuks järgmisel korral arvestada. Tegime mitu ülesannet Smart tahvlil. Ülesanded tervikuna (Internetilehekülg, mille leidsime neljaga korrutamise jaoks) meeldis õpilastele väga, ülesanded, mida tuli lahendada tahvli ees olid neile ka huvitavad, kuid ülesanded Internetist tõmbasid neid rohkem :) Tahvli ees lahendatavate ülesannetega oli kaks probleemi: üks neist (mille olime planeerinud) ei toiminud päris õigesti- selle asemel, et saaks numbrid üksteise peale vedada ja nad kaoksid, ei tahtnud need numbrid oma väikese suuruse tõttu nö kaasa tulla, aga me leidsime teise lahenduse- iga õpilane tõmbas õige tehte ning vastuse noolega kokku. Teiseks probleemiks võis lugeda seda, et õpilased said ülesande valmis palju kiiremini, kui oskasime oodata, kuid selle saime lahendatud tänu sellele, et valitud interaktiivses õpikeskkonnas oli väga erinevaid ülesandeid ning need, kes said tahvli juures enda tehte tehtud, võisid pöörduda tagasi enda arvuti juurde ning lahendada (tavaliselt aja peale) matemaatikaülesandeid (klassis ringi käies, polnud märgata ka seda, et keegi oleks teistsuguseid saite külastanud).
IKT vahenditest võiksin öelda niipalju, et alguses oli natuke probleeme erinevate arvutitega, kuid tänu kooli IT spetsialisti abiga, saime enamuse tööle; õige lehekülje, kus õpilased võisid leida kordamisülesanded avadsime neile varakult (sest neil endil oleks raske seda aadressi sisse trükkida); Smart tahvel töötas probleemideta, kui väja arvata see väike ülesanne, kus "saarekesed" numbritega ei tahtnud oma suuruse tõttu "kaasa liikuda".
Üldkokkuvõttes jäin praktikaga rahule- õpilased võtsid ülesannetest meelsasti osa, saime teha neile nii individuaalselt kui ka klassi ees lahendatatvaid (ka arutamist vajavaid) ülesandeid, õpetajale meeldis ka see lehekülg, mille olime leidnud neljaga korrutamise kordamiseks.

Wideod :)

Karu räägib metsloomadest
http://www.wideo.co/view/907881383725698467


Prügi prügikasti!
http://www.wideo.co/view/907881383728412282

Õppefilm

Õppevideo kasutamine õppeprotsessis võib tõsta õpilaste motivatsiooni, tähelepanu ja pakkuda rahulolu.

Õppevideol on mitmeid olulisi strateegilisi eesmärke: 

• õppevideod aitavad õpilasi, kes ei saanud toimunud loengust või õpikus toodud materjalist piisavalt aru; 
• õppevideod võimaldavad võimekamatel õpilastel tegeleda klassis keerukamate ja suuremat pingutust nõudvamate ülesannetega. 

 (https://www.blendspace.com/lessons/NMVxlaGP-GZTeA/oppefilm)

Ülesanne

emakeel (vanematele klassidele) http://users.khk.ee/lidia.feklistova/oppevideo/kirjalike_toode_vormistamine.htm
Kirjalike tööde vormistamine MS Word’i 2007 abil. Kui on korrektne video, siis on seda hea tutvustada õpilastele kui kordamisülesannet enne referaadi/ essee jne koostamist/ esitamist.

matemaatika http://www.youtube.com/watch?v=pCGdVtyZTME õppevideo puu mõõtmise kohta. Kasutatakse sarnaste kolmnurkade omadusi.

loodusõpetus http://www.envir.ee/52583 film Tere, piimavurrud. Lühitutvustus: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=174810/filmide_tutvustus.pdf
Kasutaksin näitlukustamiseks õpilastele piima teekonda talust meie toidulauani. Võib kasutada seostades teemaga talu, tervislik toitumine jne. 

Tunnikava 05.11

Tunnikava

Aine: matemaatika
Teema: korrutamine nelja piires, tehete järjekord
IKT vahendid: Smart tahvel, dataprojektor, arvutid (arvutiklassis), mälupulk

Eesmärk: baasõpioskuste kujundamine. Lapsed kordavad ning kinnistavad korrutamist nelja piires, tehete järjekorda enne kontrolltööd. Alusõpioskuste alla kuulub ka info hankimise ning kasutamise oskus- õpilased peavad leidma õigest kohast info Interneti lehekülje kohta.

Tegevus: Tunni sissejuhatavas osas kordame neljaga korrutamist läbi mängu- lapsed seisavad rivis, hakkavad järjest numberid lugema ning iga õpilane, kelle number on nelja korrutis, peab astuma ette.(u 7 min)
Edasi leiavad õpilased interneti leheküljelt (meie suunamisel/ meie abiga) ülesanded iseseisvaks kordamiseks (u10 min). Peale ülesande lahendamist tulevad õpilased klassi ette ning teeme tööd interaktiivsel tahvlil. Ülesanne on samuti Interneti leheküljelt- õpilased peavad kaks kokku sobivat kastikest kokku vedama, siis kastikesed kaovad, kuni lõpuks on kõik kastikesed kadunud (u 10-12 min). Olles juba tahvli ees, läheme edasi tehetejärjekorra kordamisega. Lihtne dokument, kus erinevad tehted ning õpilased peavad määrama tehetejärjekorra, dokumendi algusesse on lisatud ka reeglid tehetejärjekorra määramiseks ning neid kordame enne ülesande juurde asumist. (u 10 min)
Tunni lõpus kontrollime üle koduse ülesande lahendused suuliselt (nuputusülesanne) ning meie poolt on lahendus välja toodud lühikese animatsiooni näol. (u 2 min)
Vastavalt sellele, kui palju on tunni lõpuni jäänud aega, on koostatud ka dokument poolikult täidetud korrutustabeliga (kolme piires), õpilased võivad seda smart tahvlil täita. (u 4 min)

Interneti lehekülg neljaga korrutamise kordamiseks:
http://quizlet.com/7840063/study

Mängufilm

MÄNGUFILM

1.      Varem nimetati mängufilmi ka kunstiliseks filmiks. See on film, mis rajaneb näitlejate mängul ( vastupidiselt dokumentaalfilmile näiteks). Mängufilm on väljamõeldud süžeega lavastuslik film. Täispikk mängufilm - lavastuslikud filmid pikkusega üle 40 minuti. Lühimängufilm - kuni 40 minuti pikkune lavastuslik film.

2.      Väga kasulik ning mugav on kasutada (eriti eesti mängufilme) kohustuslikku kirjandust läbides. Neid saab kasutada erinevatel eesmärkidel- nt suvel loetud raamatu kordamine sügisel/kevadel, mingite filmikatkendite vaatamine, et arutada, mis sellel hetkel täpsemalt juhtus/ kuidas mõjutas edasist tegelase arengut jne.  Arendada saaks küsimuste esitamise oskust, õpitu kasutamist muudel hetkedel (teised tööd, ained), koos töötamise oskuse arendamine. Filmiga saaks teha nii individuaaltööd (jätta koduseks tööks ka kodus vaatamise näiteks, samas tuleb öelda, kust filmi leida), paaris- ning rühmatööd koolis/ kodus. Vastavalt vajadusele võivad õpilased vaadata tervet filmi või ainult osa sellest, olenevalt õppimise eesmärgist.
Kevade (http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/152 ) (raamat läbitakse algklassides)

Kõrboja peremees (http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/876 ) (põhikoolis/keskkoolis läbitav raamat)

Nimed marmortahvlil (http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/4368 ) (film võib olla lisamaterjaliks ajaloo tunnis- põhikool/keskkool)

3.      Algklasside läbitava raamatu põhjal tehtud film.
Bullerby lapsed. (http://www.imdb.com/title/tt0090610/?ref_=fn_al_tt_1 )

Animatsioon

http://www.youtube.com/watch?v=KKGzhsyOaHE&feature=youtu.be

Minu animatsioon võileiva eluloost :)
Teisiti oleksin vast teinud ainult animatsiooni loomise osa- kasutanud võimalusel statiivi ning filminud päevasel ajal, et poleks varju. Hästi läks aga see, et tundus väga huvitav mõelda ning teostada ideed, õppisin jällegi uue asja juurde :)

Eneseanalüüs 15.10 praktika tegevuse kohta

Sellel praktikapäeval korraldasime meie kolm ülesannet. Korraldasime nii tunni sissejuhatvat, põhi-, kui ka kokkuvõtvat osa. Tegevuse tulemusega jäin mina isiklikult rahule. Õpetaja mainis küll mõne asja, mille oleksime võinud lisada oma materjalidele, kuid püüdsime sel hetkel kohe häälestuda ümber, et õpilastel oleks arusaadavam/lihtsam (nt jäid ära sissejuhatavas osas, kus käsitlesime sõnaliike ( jookseb kuulub tegusõna alla) täpsustavad küsimused Smart tahvlilt, seetõttu küsisime iga õpilase käest, kes tuli tahvli juurde ning ühendas sõna/pildi sõnaliigiga, et mis küsimusele see sõna/sõnaliik vastab). Põhiosas kordasime (õpetaja kordas ka tunni alguses- enne meie sissejuhatavat osa) tabeli koostamist MS Wordis, lapsed õppisid teksti kopeerimist ühelt dokumendilt teisele ning tabeli täitmist, dokumendi salvestamist kausta. Tööülesanded kirjutasime dokumendile ka välja, et kõik õpilased saaksid vajadusel üle vaadata, milline oli ülesanne. Sel ajal, kui iga õpilane tegi tööd arvutis, käisime meie ringi ning vajadusel abistasime neid (tekkisid mõned probleemid seoses arvutiklassi võimalustega, kuid saime need ilusasti lahendatud). Tunni lõpus mängisime Smart tahvlil trips-traps-trullil põhinevat mängu, vahetunnis oli õpilastel võimalus seda mängida ka väljaprinditud lehtedel, tundus, et ülesanne pakkus neile huvi nii interaktiivsel tahvlil kui ka paberil.
Õpetajaga jäime ühele nõule, et silmast silma kohtumised praktikategevuse arutlemiseks on meile kõige sobilikumad ning produktiivsemad. Praktika lõpus leppisime kokku juba ka ühes ülesandes, mida võiksime teha järgmisel praktikapäeval :)
Kahjuks ei jõudnud me salvestada häälestava osa tulemust (õpilste poolt ühendatud sõnad sõnaliikidega). Kuid ülesande välimus meeldis õpetajale väga :)

 

 Ülesanne tunni häälestamiseks

 Smart tahvlil

Trips-traps-trulli ülesanne.

Tunni kokkuvõttev osa

Tunnikava 15.10

Aine: eesti keel (arvutiõpetusega)
Tunni teema: sõnaliigid
Tegevuse eesmärk: sõnaliikide tutvustamine, meenutamine, kordamine
IKT vahendid, mida tegevuses kasutatakse: Smart- tahvel, arvuti, projektor
Tegevuse lühikirjeldus: harjutav ülesanne Smart tahvlil, kus õpilased peavad vedama õiged sõnad/pildid õige sõnaliigi tulpa. Järgmiseks ülesandeks tuleb õpilastel (meie abiga ning ette antud tabeli eeskujul) koostada Wordi programmis tabel (sarnane Smart-tahvli ülesandega), kuhu märkida sõnaliigid ning siis leida kopeeritud tekstist sõnu iga tabeli veeru alla. Kolmandaks ülesandeks teeme tunni (teine eesti keele tund) häälestamise mängu näol.

Helifaili kasutamine tunnis

Lõime helifaili, millel on ülesanne matemaatika tunniks, mis käsitleb geomeetrilisi kujundeid. Seda ülesannet oleks hea jätta õpilastele (koos töölehega) lahendada kodus, sest tuues töölehed kooli, saab õpetaja infot selle kohta, kui palju lapsed mäletavad teemat ning ühtlasi oli see kordamisülesandeks/ meenutamiseks lastele. Tehes kiire kokkuvõtte töölehtedest hommikul, on õpetajal tunni alguseks ettekujutlus, millele peaks rohkem rõhku pöörama, mida uuesti üle õppima, mida vaid kordama, see oleks ka hea kordamisülesanne enne seda, kui hakatakse sügavamalt käsitlema ruumilisi kehasid (kuup, risttahukas, kera jne).
Tööleht koosneb lühikesest lausest iga kujundi kohta (lauses on üks-kaks puuduvat sõna), kujundite piltidest ning nimetustest. Helifailis palutakse täita lüngad kuuldu põhjal, viia kokku nimetus ja pilt ning värvida kujundid.

Helifailil töötlesime järgmiselt: ebavajaliku osa eemaldamine, mitmest osast ühe terviku kokku panemine, kõne kiiruse muutmine ning müra eemaldamine.

https://soundcloud.com/user444808611/matemaatika-lesanne

Eneseanalüüs 2

Meie korraldasime kokkuvõtteks kaks tegevust ühe tunni jooksul. Tund toimus arvutiklassis Smart tahvli kasutamisvõimalusega. Esimeseks ülesandeks oli häälestusülesanne (pilt all)- kasutasime Smart tahvlit, tegevus oli siis järgmine: teemaks Eestis elavad imetajad, õpilased käisid kordamööda (poiss-tüdruk) tahvli ees, meie esitasime neile küsimuse ning nad pidid antud variantidest valima õige ning tegema küsimusest pildini noole, peale õiget vastust lugesime ette ka natuke lisainfot selle looma kohta. Õpilastele tundud ülesanne huvitav ning tahvli kasutamisega mingeid probleeme ei tekkinud. Teiseks ülesandeks oli memory ülesanne. Leidsime Internetist (ingliskeelse) pusle, millel olid kujutatud erinevad imetajad (nt hunt, karu, ahv, elevant), õpilased seisid kahes reas ning igast võistkonnast käisid lapsed kordamööda õigeid paare otsimas. Kuna loomade nimetused olid ingliskeelsed, olid see neile ka (plaanimata) kordamisülesande eest. Võistlusmomendi tõttu (punktide ülelugemine, ärevus jne) tõttu ei saanud tunni lõppu päris korrektselt kahjuks lõpetatud, kuid üldmuljed olid positiivsed nii meil kui õpilastel.
Tegevust aitas läbi viia eelnev suhtlus klassiõpetajaga, väike abi kooli IT-töötajalt ning õpilaste hea käitumine :) (polnud probleeme esimese ülesande ajal, kui nad pidid valima järgmise tahvli ette tulija ning ridade/võistkondade moodustamisega teises ülesandes). Meile tundus, et õpetajaga saime kokku räägitud üpris hästi, kuid lõpuks leppisime kokku, et järgnevate praktikate tegevuse kokkulepped teeme näost näkku suheldes. Mina olen väga rahul koostöös paarilisega, ülesanded arutame enne korralikult läbi, mõlemad pakume variante, koostame ülesanded koos- praeguseks pole minu arust olnud olukorda, kus praktika tegevuse ajal oleks olnud situatsioon, et olime üksteist eelnevalt erinevalt mõistnud.
Teisiti oleksin teinud vaid seda, et oleksin kohtunud õpetajaga, et arutada konkreetselt ainet, milles me tegevuse läbi viime. Otsustasime, et kõige parem on teha kokkuleppeid ühes ruumis olles, kuna siis saab võimalikud küsimused kohe läbi arutada ning ka üliõpilaste ülesanded ning õpetaja ülesanded tunniks sobivad veelgi paremini kokku.
Kui keegi sooviks teha sarnaseid ülesandeid, siis ainuke soovitus oleks see, et jätta tunni lõppu natuke rohkem aega punktide kokku lugemiseks peale memory mängu, sest muidu jääb korralik tunni lõpuosa poolikuks ning õpetaja ei saa õpilastelt tagasisidet õpitu kohta (ülesannete sobivuse kohta õpilaste arvates/kas meeldis ülesanne).

Heli kasutamine tunnis

Valisin teemaks kella tundmaõppimine, mida läbitakse matemaatika ainekava raames.
Tunni hääletamisel saab seda kasutada küsimuste ning emotsioonide ja mõtete avaldamisega, lapsed võivad rääkida kellast, järsku on keegi näinud väga suuri kellasid jne.  Eesmärgiks oleks kella tundma õppimine, kella osutite tutvustamine, sellega koos sekundite, minutite, tundide erinevus (võiks kasutada ka mitut videot). See oleks justkui näitliku ja audiovisuaalse õppemeetodi sisse toomine, kuna laps kuuleb kui kaua kestab sekund ning kuidas lööb kell täistunnil.
Videos on kuulda sekundiosuti tiksumist ning kella löömist täistunnil (kell 8).
http://www.youtube.com/watch?v=oLphiv2EBwA (vaikne tiksumine, kellalöögid ( 8tk))

http://www.youtube.com/watch?v=M1xoDkFoVIc (tiksumine, äratuskella alarm)
http://www.youtube.com/watch?v=wNunc0UN2Jo (see võib olla vanematele klassidele, kuna heli on väga miksitud, kui õpitakse nt ajavöötmeid jne sissejuhatuseks tundi)

Praktika kava 01.10

Aine: loodusõpetus (lõimitud eesti keel)
Tunni teema: imetajad
Tegevuse eesmärk: kordame, kirjeldame Eestis elavaid imetajaid,
IKT vahendid, mida tegevuses kasutatakse: Smart tahvel, dataprojektor, Internet, arvuti
Tegevuse lühikirjeldus: lahendada ülesandeid seotud teemaga “Imetajad” Smart tahvlil (meie poolt koostatud pusle-ülesanne)

Autoriõigused

Minu mõtisklused autoriõiguste kohta:

• Minu arust on üpris tähtis pöörata tähelepanu autoriõigusele, kuna see nii kaudses kui otseses mõttes tasustab tema (autori) tehtud tööd. Nii on ta töö ka kaitstud varaste eest, kes sõna otsesemas mõttes saaksid võimalik et rikkaks kellegi teise intellektuaalsusest. Samas on olemas piisavalt võimalusi ka teistel inimestel kasutada kellegi tehtud tööd, kas siis õppetöös, muidu igapäevaselt vm, peab olema vaid tuttav autoriõiguste piiridega.
• Algklassilastele võib autoriõigust tutvustada ning seletada läbi nende endi tööde. Paluda kõigil välja mõelda mingi asi, mida veel olemas pole, panna sellele nimi ning seletus, kus seda kasutada saaks, siis näidata seda tööd teistele ning seletada, et see on selle lapse teos ning ainult sellele lapsel on õigus välja mõelda just selline masin, mis näeks nii välja ning toimiks sellel eesmärgil. Seletada, et kui keegi klassikaaslastest sooviks teha sama masina endale, peaks ta paluma selle teose autorilt luba.
• IKT vahendeid võib kasutada kas erinevate piltide näitamiseks (pildi leidmine, võrdlemine, muutmine jne), samas lasta lastel (olenavalt vanusest) leida Internetist teatud asju ning kas keegi on midagi sarnast ka järgi teinud, seletada ühe raamatu põhjal tehtud erinevate filmidega autoriõiguse aegumist.

Eneseanalüüs (tunni sissejuh. osa)

Meie rühmal läks nii üliõpilaselu kiire tempo kui ka õpetaja kiire aja tõttu ülesanne natuke kehvemini, kui oleks võinud olla. Õpetajaga võtsime ühendust neljapäeva õhtul ning kuna see jäi nii hiliseks, siis polnud õpetajal piisavalt aega, et meile vastata. Kuid ega seepärast ülesanne tegemata jäänud :) Esmaspäeval sain õpetajaga silmast silma kokku ning saime arutatud kõik teisipäeva puudutavad küsimused. Leppisime kokku tunnis, mida meie sisse peame juhatama ning teemas, arutasime ka seda, kuidas oleks kõige parem teha see õpilastele huvitavaks ning mitmekülgseks.
Kuna teemaks oli soojad ja külmad toonid, tegime Powerpoint esitluse, kus kasutasime fotosid sügisest (üks soojades toonides sügisfoto, üks külmades), põhirõhku panime aga värviringile, millel oli näha lilli, mis asendasid teatud toone (pilt eelmises postituses), lilled püüdsime valida selle järgi, mida ka sügisel pargis/aias kohata võib. Esitluse ajaks mõtlesime taustaks mängima panna muusika.
Teisipäeva hommikul, oma sissejuhatavat osa tehes, tehnika meid alt ei vedanud. Projektor töötas, programm oli koostatud hästi ning muusika esitamiseks oli kõik olemas ning töökorras (laul alla laetud ning kõlarid töötasid). Kuigi olime ette valmistanud küsimused, mida laste käest uurida ning küsida, tundus, et küsimusi võiks olla palju rohkem, kuna õpilased olid väga agarad vastama :) Muusikavalikuks oli Vivaldi "Sügis", selline valik tuli teemaga sobivusest ning ilusast kõlast, ei osanud oodata, et õpilased nii hästi klassikalist muusikat teavad, et küsides, kuidas neile muusika meeldib ning miks me just selle loo valisime, oskasid nad kohe vastata, et see on Antonio Vivaldi "Sügis" ning see läheb teemaga (sügisest rääkimisega) kokku.
Peale meie sissejuhatavat osa jätkus tund pargis, kus lastel oli ülesandeks teha fotokolaaž kastades iPade, võttes aluseks eelnevalt omandatud teadmised külmadest ja soojadest toonidest. Ka minul ja Jevgenial, avanes võimalus sellest ülesandest osa võtta- oli väga huvitav ning uus kogemus (vähemalt minu jaoks), suur aitäh õpetajale selle eest.
Mis oleks võinud paremini minna: kontakti loomine- kirjutada õpetajale varem (kuigi meie kohtumine esmapäeval oli ka õpetaja arust väga hea mõte), rohkemate küsimuste ette valmistamine- teema veelgi laiem ja täpsem sissejuhtus (läbi mitmekülgsemate küsimuste, värviringi teooria detailsema seletuse).
Usun, et saime ülesandega hästi hakkama, järgmiseks korraks püüan pöörata tähelepanu just nendele punktidele, mis puudutavad seda, mis oleks võinud paremini minna, kuid üldkokkuvõttes, oli see igatepidi väga õpetlik ja kaasahaarav kogemus.

Tunnikava (tunni sissejuhatav osa)

Aine: Kunstiõpetus (lõimitud loodusõpetusega). 3. klass
Tunni teema: Soojad ja külmad värvitoonid
Tegevuse eesmärk: Õpilaste häälestamine kunstitundi- kasutan Powerpoint programmi ning pilti värviringist, millel on kujutatud erinevad lilled
IKT vahendid: Arvuti, dataprojektor, mälupulk, Internet (laulu kuulamine)
Tegevus:
Hakatakse õppima soojade ja külmade toonide erinevust. Õpilaste häälestamiseks kasutan suuri pilte sügisest ning suurt värviringi, millel on kujutatud erinevad lilled (mida ka sügisel kohata võib), lilled on valitud värviringi toone silmas pidades (soojad toonid: kollane, oranž, punane; külmad toonid: lilla, sinine, roheline). Laste huvi haaramiseks esitan küsimusi, mis meeleolu ning millised mõtted tekivad vaadates päikselist ja kollaste lehtedega sügispilti, millised tunded aga raaguspuid ja külma ilmaga pilti vaadates, kas nad oskavad välja tuua ka selle, miks need pildid erinevad on. Viimase pildiga (värviring) tutvustan õpilastele lähemalt millised on külmad ja millised soojad toonid.
Ilusa ilma korral jätkub tunnitegevus pargis. Kasutades iPad´e pildistamiseks, peavad õpilased tegema lilledest ja taimedest kolaaži soojasid ning külmasid toone silmas pidades. Kuna teema on seotud ka sügise algusega, paneme Internetis mängima laulu sügisest.

Näide pildist tunni sissejuhatamiseks

Pilti saaks kasutada inglise keele tunnis, sissejuhatavas osas. Rääkida saaks (tervislikust) toidust, värvidest (sissejuhatava osana ka artiklitele a/an). Lapsed võivad rääkida ka enda lemmiktoidust, tänasest hommikusöögist (nt kui on esimene tund sel päeval).

Kodutöö nr 1
 
Kuigi minu kokkupuuted arvutiga on igapäevased, kasutan ma enamusel ajast samu (läbitöötatud) programme ja lehekülgi ning pole varem olnud eriti uudishimulik kõiksugu uuenduste vastu. Kuid loodan, et lähiajal võik see tendents muutuma hakata, kuna tegelikult on ju nii palju huvitavaid programme, tehnikat ning muid uuendusi, mis võivad aidata tööd tehes, õppides või lihtsalt vaba aega sisustades (keeleprogrammid, fototöötlusprogrammid, joonistamisega seotud programmid jne).

Minu õpileping:
1. Minu ootused ainele: loodan, et läbi selle aine, õpin tundma erinevaid tehnoloogilisi vahendeid, mis võivad olla abiks õppimisel ja töötamisel (huvitavamate ülesannete loomine, esitlemine jne). Enesele püstitaksin eesmärgi olla rohkem huvitatud ning käia kaasas erinevate uuendustega sel alal.
2. Minu ootused õppejõule: läheneda erinevatele teemadele, mida läbime mitmekülgselt, et huvitav (ja arusaadav) oleks nii neil, kes seda juba oskavad/teavad kui ka neil, kes alles "avastavad" :)
3. Minu ootused kaaslastelt: võimalusel olla abivalmid probleemidega, mis võivad olla seotud kas selle aine raames läbitavaga või praktikaga ( nii see tavaliselt on; püüan ka ise sellele ootusele vastata).


Arvuti kasutamise plussid ja miinused töös lastega

Arvuti ja muu tehnika kasutamine õppetöös on tänapäeval iga õpetaja ise otsustada. Kuna arvuti kuulub asjade hulka, mida me igapäevaselt kasutame, võib igaüks meist leida palju miinuseid ning plusse töös temaga. Õpetaja on aga see, kes peab otsustama peale selle, kas arvuti toob kasu tema töösse, ka seda, kas ja kui palju pakkuda õpilastele võimalust õppida kasutades arvutit ja muud tehnikat.

Eelkõige tookisn välja miinused. Kõige suuremaks miinuseks loeksin ma aega, mida lapsed kulutavad arvuti taga olles. Pole üldse harv juhus, kui laps tuleb peale kooli koju ning istub esimese asjana arvuti taha, et kontrollida üle kõiksugu suhtlussaidid või veelgi hullem- kui laps istub mängima arvutimänge, millesse ta enda vähemalt paarik tunniks unustab. Pea alati käib kõige selle juurde ka vale kehaasend, mis võib rikkuda (tihti niigi väheaktiivset) noort organismi. Kas siis tõesti oleks vaja veel lisaülesandeid koolis(t), mille tõttu veedaksid noored veelgi rohkem aega arvuti ees?

Siinkohal olekski hea välja tuua esimese hea küle, miks kasutada arvutit töös lastega- meil oleks võimalus neile tutvustata kõiksugu võimalusi, milleks võib arvutit (ja muud tehnikat) kasutada- olgu see siis ülesannete lahendamine, joonistamine, muusika loomine või hoopis mikit muud, mis suudaks kaasata last vastavalt tema huvidele. See oleks ka hea algus, kuidas tuua arvuti õppetöösse- alustada mingi ülesandega, mis kõnetaks last eelkõige ta hobi/ huvi teemal. Laps, võib öelda, et mitte pole ta vaid unustanud, vaid isegi ei aimanud, et arvutit võiks kasutada ka huvitavamatel eesmärkidel, kui vaid suhtlus sõpradega ning mängimine.

Mõtiskledes edasi, kuidas saaks arvuti kasutamine olla kasulik töös lastega, võib mainida, et õpetaja võimuses on tutvustada lastele "arvuti kasutamise häid tavasid", sest tihtipeale kasutades arvutit kodus, on laps järelvalveta ning võib enesele teadmata sattuda ohtlikesse olukordadesse jagades isiklikku infot ning seeläbi sattuda näiteks küberkiusamise ohvriks. Õpetajal on aga võimalus seltada, mis ja kuidas võib olla ohtlik Internetis, peale selle rääkida ka õigest kehaasendist arvuti taga istudes ning mainida ka liikumise tähtsust meie kehale.

Lõpetuseks võiks märkida, et enne, kui õpetaja hakkab kasutama arvutit õppetöös lastega, peaks ta enda jaoks selgeks tegema, selle kasulikud ning võimalikud kahjulikud mõjud. Peale selle mõtlema ka enda kompetentsusele sellel alal, et kõik sujuks võimalikult plaanipäraselt ning tulemused oleksid vastavad püstitatud eesmärkidele.

4.september

Käesolev ajaveeb on loodud aine Haridustehnoloogia klassiõpetajatele raames.

Kodutöö 7. septembriks