MÄNGUFILM
1.
Varem
nimetati mängufilmi ka kunstiliseks filmiks. See on film, mis rajaneb
näitlejate mängul ( vastupidiselt dokumentaalfilmile näiteks). Mängufilm on väljamõeldud süžeega lavastuslik
film. Täispikk mängufilm -
lavastuslikud filmid pikkusega üle 40 minuti. Lühimängufilm - kuni 40 minuti pikkune lavastuslik film.
2.
Väga
kasulik ning mugav on kasutada (eriti eesti mängufilme) kohustuslikku
kirjandust läbides. Neid saab kasutada erinevatel eesmärkidel- nt suvel loetud
raamatu kordamine sügisel/kevadel, mingite filmikatkendite vaatamine, et
arutada, mis sellel hetkel täpsemalt juhtus/ kuidas mõjutas edasist tegelase
arengut jne. Arendada saaks küsimuste
esitamise oskust, õpitu kasutamist muudel hetkedel (teised tööd, ained), koos
töötamise oskuse arendamine. Filmiga saaks teha nii individuaaltööd (jätta
koduseks tööks ka kodus vaatamise näiteks, samas tuleb öelda, kust filmi
leida), paaris- ning rühmatööd koolis/ kodus. Vastavalt vajadusele võivad
õpilased vaadata tervet filmi või ainult osa sellest, olenevalt õppimise
eesmärgist.
Kevade (http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/152 ) (raamat läbitakse algklassides)
Kevade (http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/152 ) (raamat läbitakse algklassides)
Kõrboja peremees (http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/876
) (põhikoolis/keskkoolis läbitav raamat)
Nimed marmortahvlil (http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/4368
) (film võib olla lisamaterjaliks ajaloo tunnis- põhikool/keskkool)
3.
Algklasside
läbitava raamatu põhjal tehtud film.
Bullerby lapsed. (http://www.imdb.com/title/tt0090610/?ref_=fn_al_tt_1 )
Bullerby lapsed. (http://www.imdb.com/title/tt0090610/?ref_=fn_al_tt_1 )
Näited asjakohased ning selgub, et mängufilme saab väga erineval viisil õppetöös kasutada. Oluline õpetaja kriitiline meel, valida välja sobivad filmid, et need toetaks aine eesmärke.
VastaKustuta